Esmapilgul ei ole Korea akude tootjal, Shenzheni akupakkide tootjal ja Hamburgi importijal palju ühist. Niipea kui nende kaubad jõuavad ELi turule, kehtivad nende suhtes aga samad eeskirjad. Miks ulatub Brüsselis vastu võetud määrus kuni Guangdongi tehase?
Vastuseks on nn Brüsseli efekt. Igaüks, kes toodab Euroopas müüdavaid tooteid, peaks seda mõistma, sest see määrab, kes vajab digitaalset tootepassi ja keda puudutab alates 2027. aastast akupassi kohustus - ning neid ettevõtteid on palju rohkem kui ainult ELis asuvaid.
Mis on Brüsseli efekt
See mõiste pärineb õigusteadlaselt Anu Bradfordilt. Selle taga peituv tähelepanek on lihtne: ELi siseturg on suur ja ostujõuline ning juurdepääs sellele on seotud rangete eeskirjadega. Kes seal müüa tahab, peab neid järgima. Kuna see tasub end piisavalt paljude ettevõtete jaoks ära, muutub Euroopa standard tegelikult ülemaailmseks - isegi seal, kus kohalik seadus seda ei nõua.
Otsustav on turulepääsu võimendav mõju: mitte EL ei sunni Aasia tootjat midagi tegema, vaid soov jätkata tarnimist Euroopasse. Euroopa Parlamendi analüüs kirjeldab seda mustrit paljudes reguleerimisvaldkondades.
Kohustus sõltub turust, mitte asukohast
Digitaalne tootepass järgib täpselt seda loogikat. ELi akumäärus 2023/1542 seob patareipassi kohustuse toote turuleviimisega ELis, mitte tootmiskohaga. Niipea kui aku jõuab Euroopa turule, peab sellel alates 18. veebruarist 2027 olema QR-koodi kaudu kättesaadav akupass - sõltumata sellest, kas akuelement on valmistatud Koreas, akupakk Hiinas või lõppseade Saksamaal.
Seega tekib ELi-välisel tootjal kohustus niipea, kui tema toode ületab piiri. Tootmiskohast ei saa Euroopa eeskirja eest pääseda; see lükkab kohustuse vaid ühe astme võrra edasi tarneahelas.
Miks ühe nõuetele vastava tootmisliini kasutamine on odavam kui mitme
Teoreetiliselt võiks tootja pakkuda ELi-varianti ja selle kõrval odavamaid, vähem reguleeritud variante teistele turgudele. Praktikas tasub see end harva ära. Kaks tootmisliini, kaks andmekogumit, kaks kontrolliprotsessi maksavad rohkem kui üksainus tootmisliin, mis vastab kõikjal nõuetele. Seetõttu suunavad paljud tootjad kogu oma tootmise kõige rangemale turule - ja see on enamasti EL.
Nii saab Euroopa määrusest globaalne standard, ilma et ükski teine riik peaks seda üle võtma. Eksperdid nimetavad seda faktiliseks Brüsseli efektiks. Lisaks on olemas ka õiguslik efekt: kui teised valitsused võtavad ELi eeskirjad üle oma õigusesse. Tootepassi puhul on näha mõlemat.
Muster kordub
Tootepass ei ole erandjuhtum, vaid tuntud mustri viimane järg. Isikuandmete kaitse üldmäärus on mõjutanud nõusoleku bännereid ja andmekaitsedeklaratsioone kogu maailmas. CE-märgistus ja kemikaalide määrus REACH määravad, kuidas tooteid üldse valmistatakse ja deklareeritakse. CO₂-piirihüvitis (CBAM) loob nüüd sama raamistiku imporditud kaupade heitkoguste ümber.
Ja see liikumine ulatub kaugemale Euroopast: DPP-laadsed nõuded tekivad muu hulgas Kalifornias, Jaapanis ja Lõuna-Koreas. Kes on täna valmis ELi passi jaoks, on juba pannud aluse järgmisele lainele.
Mida see akupassi jaoks tähendab
Brüsseli efektist tuleneb tarneahela jaoks ebamugav tõde: kohustust ei saa lihtsalt kõrvale lükata. Õiguslikult vastutab küll see majandussubjekt, kes toob aku ELis turule - reeglina importija või ELis volitatud esindaja. Allikandmed (CO₂-jalajälg, ringlussevõetud materjalide osakaal, hoolsuskohustus, elementide päritolu) peavad aga tingimata pärinema tootjalt.
Seega peab kas tootja väljaspool ELi esitama nõuetele vastavad andmed või määrama esindaja, kes neid tema eest hoiab; ilma nõuetele vastava akupassita lõpeb juurdepääs ELi turule. Mõlemad teed viivad sama tooteandmekogumi kaudu. Kuidas seda üht andmekogumit nii üles ehitada, et see sobiks korraga nii ELile kui ka Hiinale, käsitletakse artiklis „Üks andmekogum, kaks režiimi“; esimese laine tähtajad on sätestatud ESPR-i ajakavas 2027.
Eeskiri loob turu, mitte iseenesest toimiva lahenduse
Kogu Brüsseli mõju jõulisusest hoolimata kehtib üks piirang: eeskiri loob turu, kuid ## mitteveel valmis lahendust. See ütleb, et pass on vajalik, mitte seda, kuidas tootja selle ilma kuude pikkuste projektideta valmis saab. Just siin peitubki tegelik ülesanne.
Pragmaatiline lahendus on luua varakult üksainus selge andmestruktuur - selline, mis vastab ELi passi nõuetele, mida saab igal ajal eksportida ja mis ei ole seotud ühegi teenusepakkujaga. Kes korrastab oma tooteandmed juba praegu, selle asemel et oodata viimast tähtaega, on pass valmis niipea, kui turg seda nõuab. Brüsseli efekt tagab, et see hetk saabub; ettevalmistused jäävad aga igaühe enda otsustada.